Kevadfestival, tuntud ka kui Hiina uusaasta, on Hiina suurim ja traditsioonilisem festival. See ei kehasta mitte ainult Hiina rahva mõtteid, uskumusi ja ideaale, vaid hõlmab ka selliseid tegevusi nagu õnnistuste palumine, pidusöök ja meelelahutus.
Kitsamas tähenduses viitab kevadpüha kuukalendri esimesele päevale ja laiemas mõttes perioodile kuukalendri esimesest päevast kuni viieteistkümnenda päevani. Kevadpüha ajal tegelevad inimesed mitmesuguste kommete ja traditsioonidega, kuid peamine tähelepanu on suunatud vanast vabanemisele, jumalate ja esivanemate kummardamisele, kurjade vaimude eemale peletmisele ning õitsva aasta eest palvetamisele.
Igal piirkonnal on oma ainulaadsed kombed ja traditsioonid. Näiteks Guangdongis on eri piirkondades, näiteks Pärlijõe delta piirkonnas, lääneosas, põhjaosas ja idaosas (Chaozhou, Hakka), erinevad kombed ja iseärasused. Guangdongis on populaarne ütlus „Korista maja kuu 28. kuupäeval“, mis tähendab, et sel päeval jääb kogu pere koju koristama, vanast lahti saama ja uut tervitama ning punaseid kaunistusi (kalligraafiat) üles panema.
Uusaastaööl on esivanemate kummardamine, uusaastasöömaaeg, hiline üleval olemine ja lilleturgude külastamine Guangzhou elanike jaoks olulised kombed, et vana aastaga hüvasti jätta ja uut vastu võtta. Uue aasta esimesel päeval alustavad paljud maapiirkonnad ja linnad uue aasta tähistamist juba varahommikul. Nad kummardavad jumalaid ja rikkusejumalat, panevad ilutulestikku, jätavad vana aastaga hüvasti ja tervitavad uut aastat ning osalevad mitmesugustes uusaasta pidustustes.
Uue aasta teine päev on aasta ametlik algus. Inimesed pakuvad jumalatele ja esivanematele kala- ja liharoogasid ning seejärel söövad uusaastasöömaaega. See on ka päev, mil abielus tütred naasevad koos abikaasadega vanematekoju, seega nimetatakse seda "väimehe tervituspäevaks". Alates uue aasta teisest päevast külastavad inimesed sugulasi ja sõpru uusaastakülastusi tegemas ning loomulikult toovad nad kaasa kinkekotte, mis esindavad nende häid soove. Lisaks soodsatele punastele elementidele sisaldavad kinkekotid sageli suuri apelsine ja mandariine, mis sümboliseerivad õnne.
Uue aasta neljas päev on rikkuse Jumala kummardamise päev.
Uue aasta kuuendal päeval avatakse ametlikult poed ja restoranid ning lastakse ilutulestikku, sama suurejooneliselt kui uusaastaööl.
Seitsmendat päeva tuntakse Renri (Inimeste päeva) nime all ja inimesed tavaliselt ei lähe sel päeval uusaastakülastusi tegema.
Kaheksas päev on uue aasta järel tööle asumise päev. Töötajatele jagatakse punased ümbrikud ja see on esimene asi, mida Guangdongi ülemused oma esimesel tööle naasmise päeval pärast uut aastat teevad. Sugulaste ja sõprade külastamine lõpeb tavaliselt enne kaheksandat päeva ning alates kaheksandast päevast (mõnes kohas algab teisest päevast) peetakse mitmesuguseid suurejoonelisi ühispidusid ja jumalateenistusi, millega kaasnevad rahvakultuuri etteasted. Peamine eesmärk on tänada jumalaid ja esivanemaid, peletada eemale kurje vaime, palvetada hea ilma, õitsva tööstuse ning rahu eest maale ja rahvale. Pidulikud tegevused kestavad tavaliselt kuukalendri viieteistkümnenda või üheksateistkümnenda päevani.
Need pühade tähistamised väljendavad inimeste igatsust ja soove parema elu järele. Kevadpühade kommete kujunemine ja standardiseerimine on Hiina rahvusliku ajaloo ja kultuuri pikaajalise kogunemise ja sidususe tulemus. Nende pärand ja areng kannavad endas rikkalikke ajaloolisi ja kultuurilisi varjundeid.
Jagatud akupankade valdkonna juhina on Relink korraldanud selle festivali raames mitmeid tegevusi.
Esiteks on meie kontor kaunistatud punaste laternatega, mis sümboliseerivad õitsengut ja õnne eelseisvaks aastaks. Teiseks oleme välja pannud kupletid, et kõigile õnnistusi ja häid soove edastada.
Esimesel tööpäeval sai iga meeskonnaliige punase ümbriku, mis sümboliseeris õnne ja õitsengut uuel aastal.
Soovime kõigile edukat ja rikkust ning ärivõimalusi täis aastat.
Postituse aeg: 09.02.2024
